CRUFTS - (on koerainimesele sama mis Wembley staadion jalgpallurile).
The GREATEST DOG SHOW in he WORLD
7 -10 märts 2008.a.
Kuidas saada võimalus osa võtta CRUFTS näitusest?
2007.a. Sain teada ise ka mis peab tingimuseks olema (seni ei teadnudki)

1. Koer peab tulema oma tõu kas TP või VSP-ks riigi kõigi suuremal rahvusvahelisel näitusel. Eestis kannab see näitus nime "Eesti Võitja". (Winner kaardid)

2. Mõni riik lubab kohe välja võtta näituse päeval CRUFTSi registreerimise kaardi.

3. Kui tuled võitjaks pead kohe kiiresti ette võtma marutaudi tiitri tegemise.
Marutaudi süst peab vähemalt 30 päeva enne vereproovi laborisse jõudmist tehtud olema, edasi laborisse jõudmise kuupäevast peab möödas olema 6 kuud enne kui saad ületada Inglismaa piiri. UK tunnistab ainult Tartu laborit Kreutzwaldi 30.

4. Koera passis peab olema loomaarsti pitsat veretesti ja koera tervise kohta enne reisi.

5. UK piiril koera passi peab lisandunud olema märge ussi ja puugi tõrje kohta mille tegemisest on möödunud 24 tundi ja järgmise 24 tunni jooksul peab jõudma Inglismaale (kokku 48 tundi). Meie tegime selle tõrje Saksamaal loomakliinikus (ca 30 EUR).

Mina ei teadnud sellest osavõtu võimalusest midagi ja kui EKL-ist saadeti mulle oktoobri kuus (võitjaks tulin juuni algul) postiga need kaardid (Jun ja täiskasvanute CRUFTSi kvalifikatsiooni kaardi)

Võitja koera nimi tuli enesel kaardile kirjutada. Edasi tegutsed iseseisvalt ilma EKL abita.
Alles siis sain teada mis oleks juhtunud kui poleks olnud nime maagiat. Nimelt kannab see koer nime Lucky Chance mis tõlkes tähendab õnnelik juhus, šhans. Nimelt olid mul veretiitrid suvel tehtud mitmele koerale kuna pidasin silmas Stokholmi näitust ning samal ajal tuli soov Inglismaalt kutsikale. Järele tulles kutsikale selgus aga, et kutsikas peab veel 6 kuud karantiinis Eestis istuma. Kutsikas meeldis ja inimene jäi ootama seda karantiini aja mõõdumist. Siis aga oktoobris kaardid muutusid. Tekkis võimalus kutsikas ise ära viia ja osaleda CRUFTSil. Seda tänu sellele, et tegin tiitrid korraga ära mitmele koerale (inimene õpib kogu elu aga sureb ikka lollina).
Oktoobri kuul algas eelregistreerimine CRUFTSile .

Eelregistreerimisega saad numbri mis tuleb posti teel koju.
Kui see number on käes, saad edasi registreerida päris CRUFTSile.
Nüüd aga juhtus minuga midagi imelikku. Enam ei jõudnud e-kirjad edasi ega tagasi. Isegi tähitud post läks kaduma. Viimane registreerimise tähtaeg oli 14 jaanuar. Registreerisin 12-dal tunnil tuttava abiga Inglismaalt. Sellest siis ka see sattumine avaklassi noorema koeraga kui 24 kuud.
Saanud sellest tõkkest üle tuli hakata hotelli otsima, reisi planeerima, kust kaudu üle piiri minna. Lennu võimalus jäi kohe ära - liiga kallis ja ümber istumistega .
Kõige lihtsam tundus auto. Tuli vaadata ainult et valid õige piiri punkti kus koera dokumente ka kontrollitakse (igal pool ei ole vastavat vet. tollitöötajat). Meie valisime Rotterdami. Merereis piisavalt pikk 8 tundi ja autojuht saab puhata. Ka piletid tuleb ette osta et sõit oleks garanteeritud. Parem kui kajutiga - saavad koerad enese juurde autotekilt.
Kohe kui Inglismaale jõuad on liiklus peegelpildis. Meie jõudsime maale pimedas. Õnneks oli tol õhtul teekate kuiv. Oma jagu kunst on kiirteelt maha sõitmine õiges kohas. Minu tiimis oli kaks head juhti kes lugesid suurepäralt ka kaarti (GPSil polnud Inglismaad) aga vahetevahel oli ka nendel eksimisi. No keskööl Birminghami südalinna jõudes olime täitsa hädas. Lõpuks palkasime kohaliku eessõitjaks et jõuda hotelli ööbima.

NB! Hotellis peab koer olema inimesega et ei lõhuks ja hauguks - muidu maksad mis kole. See tähendab et ilma abilisteta sa kohalikust elust osa ei saa. Oled oma koeraga.
Järgmisel päeval tiimi seltskond tutvus linnaga ja näitusele sõidu teekonnaga aga õige päeva hommikul selgus et pool linna liiklust oli muudetud ja kinni pandud. Jälle alusta otsast peale - õnneks ma kamandasin seltskonna varakult teele.
Noh, näitusehall oli meeldiv. Tundus et pool inglismaad oli kohal. Muidu oli kord olemas. On ju kohal tipud. Keegi ei purele ega kõnni ringi.
Oli ette nähtud igale osavõtjale oma koht osavõtu numbriga ja kuhu said oma asjad ja koera puuriga panda. Minu koht oli ringi väravale kaunis lähedal, 3-4 meetrit aga ega ma ei saanud jälgida neid koeri sest seisin oma koera juures ja olin valmis sest info oli selline et kohtunik võib ringi kutsuda klassid oma soovi kohaselt aga ega ma ilma millestki ei jäänud. Minu avaklassis võistlesid kõige paremad koerad. Fokside tõu parim TP kes oli Best in Show'l vist teine. Minu ees kolmandal kohal Zagrebis Eurodogi vastassugu poole parim VSP. Teisele kohale tuli ka vist UK enda koer. Seega sain IV koha klassis tugevate tegijate kõrval millega anti kaasa Reservi kaart. Ühe koha võrra oleksin ehk tõusnud kui oleks täidetud 3 tingimust:

1. koer 24 kuud vähemalt vana.
2. Kui make up oleks tehtud (minul üksi oli tegemata).
3. Koer indles (lõpu korral) aga sellest piisas et ta ei olnud atraktiivne nagu alati vaid kuidagi kurb. Tegi oma esinemise korrektselt aga ei säranud.
4. Trimming kasvas reisuga üle.

Fokside võitja oli tõeliselt ilus koer ja pane tähele - üldsegi mitte lühikese seljaga. Make up on suurtel näitustel täiesti aksepteeritav aga kui ma ühe kohtunikuga järgmisel päeval sellel teemal vestlesin, et meil ei ole see lubatud siis ta ütles selle peale, et teete seal kus on lubatud. Eesti näitustel võõrad foksid on kõik töödeldud ning võtavad esikohad ära. Isegi meie eesti kohtunikud valivad need parimaks sest paistavad efektsemad välja. Selle asjaga tuleb vist euroopaga siiski sammu pidada aga muidugi sellises ulatuses et aitad koera ilul esile tulla aga mitte looma kriiti täis hõõruda. Mõtle siiski looma nahale.
Niisiis. Vaatasin seda tehnoloogiat ja materjale. Kriidid, talgid,kreemid. Valge käterätik laual ja soengu tegija valges kitlis. Seejärel tuleb lipsuga handler, (muide välisnäitustel on ringis väga palju mehi) võtab laualt kes on treenitud ringis liikuma. Ka mina treenisin oma koera 2 nädalal järgepidi korralikult liikuma.
Esinemine on igat pidi välja treenitud!
Osavõtjaid fokse (karme) vist 70 ringis. Avaklassis küll 7 aga see eest tegid need CH-le ära. Tööklassi foksidel Inglismaal ei ole enam - ainult ilukoer. On lubatud mõne premolari hamba puudumine. Soovitav osa võtta sirge sabaga. Rõngas sabasid ei näinud, küll aga on nad aretuses sest geenid annavad mõlemaid.
Oli õnn külastada 90 aasta vanust fokside kennelit ja tutvuda omaniku kes oli Best in Show kohtunik ja tema handleriga, seal oli veel 3 leedit kes meid külalislahkelt vastu võtsid. Nägime kutsudega puure ja pavilione ning piltilusat 9kuust isast kutsikat hinnaga 17000 £ !!! Tuli juunioride seas kolmandaks
Mõne kauni koha jõudsime üle vaadata ka.

Tagasi tulime tormiga mis algas 10-nda õhtu poole. Öö jälle laeval kiikudes. Ilm oli põhiliselt tormine, vihmane kuni Tartuni. Mis loodusest sellel aastaajal silma jäi - kevade algus, kollased nartsissid tee ääres võsas nagu meil kullerkupud. Õiget metsa me Inglismaal ei näinud. Meie mõiste järgi on see võsa. Ilusa metsaga kohtusime alles Preisimaal.
Öömajad Poolas poole odavamad kui mujal kuid jahedad. Euroopas õhtul olid asulad-linnakesed pimedad - kokkuhoid.
Tagasitee oli väga raske - üle 1500 km 20 tunniga sest oli vaja koju jõuda. Preisimaal oli keskmine kiirus ainult 50-60 km tunnis Nii kitsad teed, vihm ja pimedus. Püüdsime vältida rekkaid.
Oli raske aga tohutult hariv reis. Pürgige CRUFTSi võimalus kätte. Uskuge, meil Eestis on väga häid koeri aga tuleb teha korralik trimming, treening ja ka siin tuleb teha make up (keelatud meil) aga seda nii, et ei saa aru. Nagu vanasti peeti heaks maitseks kui naiterahvas aitas oma loomuliku ilu esile toomist aga selliselt et aru ei saadud! Ka õige toit aitab kaasa.

Osalege suurtel näitustel juba selle pärast, et seal on ekspertideks tõugu hästi tundvad inimesed. Suurvõistluse verygood ja excellent on rohkem väärt kui meie väikeste näituste sert või TP kus sageli raisatakse lihtsalt koeraomanike osavõtjate raha - liiga sageli antakse koertele keskmine hinne või vastupidi - keskmisele suurepärane, seega igaks juhuks nn. harju keskmine - et sa jälle ikka tuled uuesti näitusele oma paremat hinnet, paljud selle kätte saamisel lõpetavad ju näitusel käimise, taga ajama.

Reisi algus Tartu - Birmingham 04. märts 2008.a. mis katkes lätimaal puksiiriga Tartu tagasi. Teine katse 05. märtsil 2008 hommikul pool seitse.	Koerte jooksutamine Hollandis tanklas. Soovitav iga 4-5 tunni järel.	Mere reisi algus Rottertami sadamas.
Merel	Näituse hallis 09. märts, Lucky Chance kolm tundi esinemise ootel	Sellised pingid - kohad on kindlustatud osavõtjatele väljaspoolt Inglismaad
Minu ring nr. 1	Olen siin väga lähedal pildi vasakus nurgas aga see kriidine laud pole minu oma	Isased juniorid
I koht	II koht	III koht
Post graduate dog	I koht	II koht
III koht	Limit dog I koht	Avaklass isased I koht
Avaklass isased II koht	Parimad isased	Paremad emased Juniorid I koht
Paremad emased Juniorid II koht	Post Graduate Bitch I koht	Post Graduate Bitch II koht
Post Graduate Bitch III koht	Post Graduate Bitch IV, V koht	Limit klass I koht
Limit klass II koht	Limit klass III koht	Limit klass IV koht
Limit klass V koht	Ava klass I koht Fokside parim, BEST IN SHOW II	Ava klass II koht
Ava klass III koht	Ava klass IV koht Reserve	IV koht Reserve
Parimad emased	Lõpp hea, kõik hea	Konkurendi Siriusstar jääb Inglismaale
10. märts 2008.a. W. Shakespeare sünnilinnas ja Stratfordis
11.märts 2008.a.
Randumise ootel	Õhtu poole Saksamaal sõpradel külas
	Viimane ööbimine Preisimaal