Ka kennelköha võib tappa täiskasvanud koera
Kõik algas pühapäeva õhtul kergest köhast, mis kõlas, nagu koeral oleks midagi kurku läinud ja ta hakkaks oksele. See on väga omane kennelköhale ja kuna enne ta oli seda korra eelmisel talvel põdenud, olin üsna kindel, millega tegu. Läksime esmaspäeval kodu lähedal asuvasse kliinikusse arsti juurde, kes kinnitas diagnoosi, kuulas

kopse ja ütles, et kopsus on kerge krõbin ja kirjutas välja antibiootikumid. Selles kliinikus paraku röntgeniaparaati pole ja röntgen jäi tegemata. Olgu öeldud, et eelmisel aastal ravis Leedil sama diagnoosi sama kliiniku arst täpselt sama ravimiga ja ravi oli väga efektiivne ja koer paranes paari päevaga.Sel korral teisipäeval läks Leedil paremaks, köha jäi harvemaks. Paraku olin ma just sel õnnetul nädalal palju tööl ja Leedile oli kodus seltsiks 13.aastane tütar, kelle jätsin koolist koju, et ta saaks koera jälgida ja toetada teda haiguse ajal. Kolmapäeva õhtul kui töölt tulin, oli köha kadunud aga koer hingas kummaliselt, nagu hingeldades. Ööl vastu neljapäeva oli koer voodis, seisis püsti ja ei tahtnud lamada. Hommikul esimese asjana pöördusime kohe Loomade Kiirabisse, kus tal diagnoositi õhkrind. Õhkrind tekib tavaliselt torkehaava tõttu rindkeres, mille kaudu pääseb õhk kõhtu ja koer hakkab hingama kõhuga, mitte enam kopsudega. Mainin ära, et kuna sel perioodil olid väljas erakordselt külmad ilmad, käisime õues minimaalselt ja Leedi oli ka erakordselt rahulik loom, kes ei hoolinud müramisest ja mängimisest vaid armastas rohkem kaisus pikutada. Seega oli trauma absoluutselt välistatud.

Loe edasi siit...